Konn ja Skorpion

Konn ja Skorpion

Uskudes, et inimene on loomult hea ja talle on omane kaastundlik suhtlemine, võib siiski juhtuda nii, et saad juhitud oma emotsioonidest, mõtetest, mis panevad rääkima ja käituma nii, et see teeb haiget nii endale kui teistele.

Või siis püüad olla hea ja teed kõik selleks, et teised inimesed oleksid õnnelikud. Näiliselt oled õnnelik ja edukas, kuid südames võid tunda suurt kurbust.

Miks on see nii?

See on seotud meie vajadustega. Meil kõigil on oma vajadused, nii kaua kui elame.

Olulised vajadused, näiteks – tunda ennast turvalisena, vajadus usaldada, olla usaldatud, olla uudishimulik, olla nähtav ja mõistetud, tunda ennast kompetentsena.

Iga ärrituvuse, meelepaha, meelejärgi olemise taga on täitumata soov, igatsus, rahuldamata vajadus, andes meile märku, et suunaksime oma tähelepanu sügavamale enda sisse, et näeksime, mida tegelikult vajame ning et asuksime selle suunas tegutsema ja oma elu rikastama.

Selleks ongi teine inimene tulnud sinu ellu ja on sulle katalüsaatoriks, käivitajaks, nupule vajutajaks, kes paneb sind tundma sinu hüvanguks, kasvuks.

Kuidas ära tunda mida tegelikult vajan?

Kui kuulen kedagi ütlemas või tegemas midagi, mis on vastuolus minu vaadetega, mõttemaailmaga, väärtushinnangutega, häirib see mind. Sellisel moel kaaslase käitumine ei ole kooskõlas minu vajadustega ja ma võin siis tunda  viha, hirmu, kurbust.  Tunda end abitult, murelikult, kurvalt, ükskõikselt, tigedalt, haavatuna, segaduses, ärevalt. Minu peas on siis lugu, mõtted teise käitumisest, ütlemisest – Sa ei hooli minust. Ma ei ole sinu jaoks oluline. Sa ei austa mind. Sa ei väärtusta mind.

Milline on siis vajadus, soov, igatsus selle tunde taga, mis on see, mida sa vajad, aga ei saa – tunda end olulisena, väärtustatuna, vajalikuna, olla mõistetud.

Miks ma ei saa siis seda mida vajan, mille järgi igatsen?

Tundes ennast frustreeritult võin vastata sellele, väljendada oma tundeid kahel viisil, nii kuidas olen õppinud, et varjata oma hirmu, muret tõrjutud olemise, üksinduse eest:

*hoian oma tundeid endas, hoian eemale, tõmbun endasse, argumenteerin

või

* laotan end laiali – võimendan emotsioone, vajadusi, ründan, kritiseerin

Sellisel juhul suhtluskaaslane ei taju mind piisavalt turvalisena ja ma kutsun teda välja näitama tema negatiivseid jooni – külm, endassetõmbunud, kontrolliv, hoolimatu. Ta võib vastata mulle samal moel, kasutades endale omast kaitsekäitumist.

Või siis hoopiski püüame olla head, hoides teised õnnelikuna.

See kordub ja kordub ja miski ei muutu, arengut ei toimu. Ja siis võib juhtuda nii nagu konna ja skorpioni loos.

Konn ja Skorpion istuvad jõe kaldal. Skorpion palub konnal viia teda üle jõe teisele kaldale. Konn väljendab oma hirmu  „Ei vii, sa salvad!“ Skorpioni hammustus on teadupärast surmav. Skorpion seepeale „ Ei ma salva! Mis kasu mul sellest on? Mul on ju sind vaja!“ Konn jääb vastumeelselt nõusse.

 Keset jõge Konn tunneb tugevat valu küljel „ Sa ikkagi salvasid mind! Nüüd me upume mõlemad!“ Skorpion õlgu kehitades „Ma olen ju Skorpion. See on minu loomuses.“

Seejärel vajuvad mõlemad jõe tumedatesse voogudesse. Pärast seda ei ole kumbagi enam nähtud……

Loost lähtuvalt – võitjaid ei ole, hukkume mõlemad, mina sind ei muuda.

Saan ise olla selleks muutuseks mida näha tahan. Alustada saan oma suhtlemisviiside ja keelekasutuse muutmisest. Jääda kohale, kuulata kaaslast hoolivalt ja südamega. Ka kaaslase negatiivsuse taga on maskeerunud soov, mida püüab sulle väljendada.

Abiks saab olla Imago teraapia, mis annab tööriistad, millega saab pöörata teadlikult suhet.

Turvalist kasvamist!